lõpulugu: tiitrid tiitrid tiitrid liiprid liiprid...

ta võttis kesköise rongi
kuhu iganes
sõita kavatses
minu süles

ei tohi takistada teda uskumast
et ta ongi nüüd teel
kuhu iganes
kus külm tuul ei ulu akna vahelt
ega vihm peksa nägu segamini
metsloomad ei hulgu linnas
ja mina ei kao
kunagi