kalaelu

On minu selgrool kummalied teed

vallatlevaid kurve võtavad skeletis

võpatan kui ütleb arst,

et enam pole midagi teha

ja ma ikka jätkuvalt ujulas käin

kergeuskne basseinibeib

mul nagu uimed oleksid

ja voolujooned

trikool

ent

selgroog

ah mis sest enam!

arhaisme

aamen kirikus

on midagi muud

kui Aamen mida ütleb vanatädi

kui istun tema aia puu otsas.

ta ütleb, et tule alla ja aamen.

aga puuotsas olla nagu

aamen kirikus

saab küll

nii ma siin istun

ja oomenit
ootan

aedlinnaku-aegu

endaarust nagu 

mööda aedlinnakut

koerte haukumisest ja muruniidukite urisemisest 

rõskeid käänulisi tänavaid

käin tegelikult mööda su südamesoppe

ja ma ise ei teagi

mõtted on mujal

hajevil

kuigi ehmatan haugatuste peale 

aga kogu mu pisut rahutult jalutav keha

kaob su verest

vaikselt mingiaeg ära

hajub