enda ees.
mõtlen, et on nii vaikne.
miski ei helise
minu sees
väldin neid elutoast väljuvaid noote
enda ümber õhuvanni
suure seebimulli ehitan -
selline röögatu vangikong
ongi.
peaksin valima teise tee,
varsti.
vaikuses
tunnen, er mõte on vara.
mitte liiga vara
ei tohi äratada
kräunuvat melomaanilõvi.
põrnitsen vaikust
ja põrnikaks muutun
(Soosteri "Vaikus" 1962)