tuttavad seinad

pokaalis on vein
selge ja tõene
mõtlikult öine
tapetseeritud sein

vanu mustreid
tuletab meelde
seisvasse tuulde
trükitud astreid

rõhutan,

su tuulejope
ei hoia kinni ta mõtteid
ei hõlma ei hooma
üht inglilooma
kel jalad maast
ja viuhti üleval õhus

ta jälgib teid kõiki
ja küsib, miks ei ole eesti mälu tellitud