ta tõuseb kohvilauast
nagu hauast
pöörab külge päikesele
näitab oma padjanägu
vot see on tema jagu
pannil praaduv munapudru
muutlik-kaduv nagu padu-
vihm või see päev
küll sa näed
ribakardinatriibud
õhuniiskusest viidud,
pesuvahendist liisund
ning need niidud
niiduk üle riisund
on majasid täis
ja majasid täis on
arhitekti elu.
(laulusõnadest ei saanud väga asja...)
No comments:
Post a Comment