kass kardinapuul

Rubiinid
või va ladvaubinad
nad pudinad
kilavad kõrgel kardinapuul
alla ei kuku


kõrgel,
kuhu minu
madratsil lebalev keha kui igikelts ka ükskord tõuseb
kui tal aega ja tahtmist ning vajadust ehk on.


kräunub raisake see laealune õõv.
pööran külge, proovin edasi nohiseda.
nonoh, halb uni?

jahisaak

pea süles

vaatad üles

hirvesilmad

kitsejäljed

lumel maas

vedelemas

nagu vaimust vaevatud

sa lõpuks aevastad

kõmbin koju
süda täis
midamidasitarida.ei!
soojust