sinu nägu hommikul kell pool seitse
nii hirmus lähedal minu näole
kuupaistes vôi tähesäras nagu marmorist me
seisame siin tänavalaterna valgusvihus vôi
on see merelt lähenev kruiisitulede kuma
peegeldus millegil mille kohta küsin
kas need on pisarad
ja sa vastad midagi mis kôlab nagu jah
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment