kahe tule vahel / shit`s on fire

suurlinn pôleb ja sädeleb mu silmis
plink plink vastu pupilli
suur sinine silm silma vastu 
hammasratas hammasratta 
sibliva hamstri pöidade tööga
muundub (nagu silmamoondaja abiga)
môrvapaigaks see linn

olen kahe tule vahel
tuuuuut
ja ta sôidab minust üle nagu tank
ja ta tangib nagu kosmoselaev

vihma ja verd
veeres tol suurlinnaööl 

musternäidis

koerte haukumisest ja muruniidukite urinast
rôsked käänulised tänavad
nagu hallotsiongeenide järele lôhnaks
kui tuian mööda aedlinna
ja su südamesoppides ringi

nii et süda on paha
ja jääb ülepea seisma
iga haugatuse peale

aialippide pojengipuhmaste nende hammaste taga
on elundkonnad ja organismid ses samas rôskuses
värske erkrohelise rohujuure tasandil
kannatamas nagu me kôik 
nagu sina ja mina

ja mu rahutult jalutav keha
patseerib su vereringest 
mingiaeg minema

kalaelu

On minu selgrool kummalied teed

vallatlevaid kurve võtavad skeletis

võpatan kui ütleb arst,

et enam pole midagi teha

ja ma ikka jätkuvalt ujulas käin

kergeuskne basseinibeib

mul nagu uimed oleksid

ja voolujooned

trikool

ent

selgroog

ah mis sest enam!